Pärnumaa

Kõik algas väga halvasti. Jätsin peegelkaamera koju, et pildistada drooniga. Selgus, et ka drooni mälukaardi jätsin koju. Jäi pelgalt kehva kvaliteediga mobiil. Lisaks hakkas ka vihma sadama. Tegin kurvalt laguneva Tõstamaa torni juures mõned klõpsud. Edasi soovisin sõita Oidremale, kus meeldiv naisterahvas pidi rääkima kohaliku torni renoveerimisest. Mitu korda helistasin - ei midagi. Patseerisin ümber torni ja jäädvustasin uut uhkust oma haleda telefoniga. Samal ajal tiirutas üks meesterahvas läheduses oma murutraktoriga. Kui sättisin ennast minekule, pani ta ootamatult masina mootori seisma ja küsis: kas sina helistasidki minu naisele? Noh, jah, ilmselt mina. Sellest hetkest läks päev positiivseks. Väga sümpaatne mees võttis taskust võtmed ja avas uuenenud veetorni. Kasinate vahenditega päästeti närtsiv vanur ära. Braavo! Rääkis kohalikust elavast külaelust kaasatõmbavalt. Mõni kant veel ei hääbu, kui seisab ka pelgalt kolme suure entusiastliku pere najal. Väga vaimustav. Edasi sõitsin Lihula raudteetorni kaema, pisikese ringiga Risti värskenenud torni juurest läbi ja muidugi Riisiperest. Missa hing oskad ühelt päevalt rohkem tahta :)

Tagasi

Eesti veetornid

info@veetornid.ee
Korda turvakoodi: